REDO muu kirjanduse kategooriast leiad uusi raamatuid erinevatel teemadel, mis ei kuulu eraldi suurematesse kirjanduskategooriatesse. Valikus on erineva sisuga teosed, esseed, jutustused, ühiskonna- ja kultuuriteemalised raamatud ning muud huvitavad lugemised.
Kõik REDO-s müügil olevad raamatud on uued ning valik muutub ja täieneb vastavalt saadavusele.
Kuvatakse 49–65 tulemust 65-st
Reklaam on üks neist valdkondadest, mille kohta on kõigil arvamus ja milles kõik on “eksperdid”. Kui tahad teada, kuidas reklaamitegemine käib, missugune näeb välja lavatagune maailm ning mida peaksid teadma, et reklaamimaailma mõista või seal sõna sekka öelda, haara raamat, asu lugema ja saad teada: – kuidas reklaamiagentuuri tööle saada – missugused on tüüpilised reklaamiagentuuride…
Kahekümnenda sajandi teisel poolel näis külm sõda paratamatusena ja selle lõppu ei osanud ette näha ükski lääne ega Nõukogude poliitik. Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu vastasseis kõikvõimalikel elualadel tundus vääramatu. Ka pärast 1985. aasta märtsi, kui NSV Liidu uueks juhiks sai Mihhail Gorbatšov, ei tundunud tuumasõja oht esialgu sugugi vähenevat. Kõigest neli aastat hiljem oli…
Miks põeb osa inimesi viirushaigusi raskelt või isegi sureb nende tagajärjel, teised aga kogevad kõigest kergeid haigusnähte? Mis määrab selle, kes taastub tõsisest haigusest täielikult ning keda jäävad sümptomid pikalt vaevama? On see kõik vaid pime õnn? Gastroenteroloog Robynne Chutkan kinnitab, et haigustekitajatega lahingut lüües ei ole võidumeeskonda kuulumine õnnelik juhus ega kokkusattumus – suuresti…
Teadlased hoiatavad, et üsna pea võib katastroofiliste tagajärgedega maavärinas hukkuda miljon inimest – ja see juhtub seal, kus me seda kõige vähem oodata oskame. Sajandeid on maailma mõningate paikade elanikud teadnud, et neid ohustavad surmatoovad maavärinad. Nii mõneski piirkonnas ollakse niisuguste ohtlike sündmuste suhtes alati valvel. Aga kui 2010. aastal võimas maavärin magnituudiga 7 Haitit…
Selle raamatu sisuks on lood eesti ajakirjandusest. Siin on lugusid ajalehtedest, ajakirjadest, tele- ja raadiosaadetest. Kõneks tulevad kuulsad algatajad, nagu Perno Postimees ja Eesti Ekspress, institutsioonideks muutunud metuusalad, nagu Postimees ja „Aktuaalne kaamera”, ning suured üksikhetked, nagu „Täna 25 aastat tagasi” ja „Horoskoop”. On lugusid ajakirjandusinimestest, olgu need teada tegelased, nagu J. V. Jannsen ja…
Eesti televaatajaid saatesarjas „Appi tuleb selgeltnägija“ oma võimetega imestama ja imetlema pannud Ilona Kaldre on nüüdseks juba kauaaegne tuttav miljonitele televaatajatele Ukrainas, Lätis ja Venemaal. Skeptikutele, kes selgeltnägemist kohe kuidagi ei usu ja arvavad ekraanil nähtu hookuspookuseks, on Ilona Kaldre lugematuid kordi öelnud: „Olen alati austanud ja austan edaspidigi iga inimese õigust vaadata või mitte…
Konstantin Päts (1874–1956) unistas Soome ja Eesti liidust kogu aeg, ka suurte sõdade ajal. Päts saabus Soome suurvürstkonda poliitilise pagulasena 1906. aasta sügisel. Rohkem kui kahe aasta jooksul, mil ta seal elas, sai Soomest tema jaoks ideaalmaa, eeskuju Eestile. Eesti Vabadussõja ajal aastatel 1918–1920 arendas Päts oma kauaaegset meelisideed unioonist või kaksikriigist koos Soomega. See…
„Rändajad Soome sillal“ räägib inimestest, kes liikusid üle Soome lahe ehk Soome sillal, ja nende kogemustest 19. sajandi Soomes ja Eestis. Liikusid nii soome ja eesti rahvusliku liikumise tegelased kui ka hõimutöö aktivistid, kuid liikusid ka soomerootslased, venelased ja baltisaksa aadlikud, kelle huvi elu vastu Soome lahe teisel kaldal hoidsid üleval muud asjad kui keelesugulus…
Aino Kallas (1878–1956) elas oma elu jooksul viiel maal ja on tuntud soome-eesti kirjanik. See roll ei olnud probleemitu: läbi elu kannatas ta juurte puudumise pärast ja võitles tunnustuse eest nii Soomes kui ka Eestis. Aino Kallasest on kultuuriloos kujunenud pilt kui tugevast ja enesekesksest loojast. See tähelepanu pälvinud biograafia toob välja uusi isiklikumaid jooni:…
Sõltumata sellest, kas sind teeb murelikus kõrge vererõhk, kolesteroolitase, südameinfarkti või insuldioht, on oluline teada, kuidas see elu jooksul keskmiselt ligi kolm miljardit lööki tegev organ töötab ning millised on elustiili valikud, mis seda keskmist oluliselt pärsivad. Ideaalses maailmas oleksin ma töötu, sest üldsus on omaks võtnud elustiili, mis hoiab 90% juhtudest südame tervena, ütleb…
Mentor Susan Alvey raamatust „Töötajate koondamine“ leiab infot ja abivahendeid, kuidas tegelda koondamise kõige keerulisemate aspektidega, sealhulgas näiteks, kuidas põhjendada koondamist, keda koondada, kuidas sellest teatada ja kuidas hiljem meeskonna produktiivsust säilitada. Kui sa oled tüüpiline juht, pelgad sa töötajate koondamist, ja põhjusega. See võib olla iga juhi ja iga ettevõtte ajaloo üks keerulisemaid ja…
Mae Antsu, romaanide „Mu pärnade aegu” ja „Murra leiba nälgijale” autor, on kirja pannud oma elu loo. Jutustus viib lugeja läinud sajandi 30. aastate Tallinna nüüdseks kadunud Roosi tänavasse, kirjeldades noore tüdruku isiksust kujundavaid sündmusi: kehvakestes oludes kasvamine (ma häbenesin oma kodu), märtsipommitamine (me põlesime puupaljaks), mobiliseeritud isa hukkumine tabamuse saanud laeval (uskusin kaua, et…
Filmikriitik Tristan Priimägi on valinud nende kaante vahele 101 Eesti filmi, mis annavad meie rohkem kui saja-aastasest filmiloost värvika läbilõike. Raamat aitab lugejal tõlgendada neid filme ajalises kontekstis, toob võrdlusi üleilmsete tähtteoste ja suundumustega, tunnustab arengut, uudseid mõtteid ja filmitehnilisi võtteid, puistab fakte ja põnevaid kaadritaguseid lugusid, selgitab seosid ja viskab vihjeid, intrigeerib edasi mõtlema…
Raamatu „101 Eesti telesaadet” kaante vahel on 65-aastase Eesti teleajaloo värvilisemad killud. Need on moodustunud koroonakevade rütmis pikkade telefonikõnede, kogutud mälestuste, tarkade meeste teleajaloo uuringute ning kuhjade viisi loetud artiklite ja tudengitööde tulemusena. Saateid raamatusse valides alustasin algusest – esimene lastesaade, populaarseim lauluvõistlus, pikim ajaloosaade, kõige kauem eetris püsinud saade, esimesed telestaarid, esimene formaadisaade jne,…
Nii nagu raamatu „Väike mamma“ koostaja Roland Tõnisson oma eessõnas ütleb – võib olla üsna kindel, et juhuseid siin ilmas pole. Kui tema käsi Kuressaare Nikolai kirikutorni kapis vihikupakile sattus, oli aeg küps, et neis peituvatele kirjadele taas päevavalgust heita. Neid saksakeelseid ridu ja üle 70 aasta taguseid daatumeid nähes oli Tõnissonile koheselt selge, et…
“1991. aasta suvel olin ma tavaline laps. Ma tegin tavalisi asju. Mul olid sõbrad ja ema, kes mind armastas. Ma olin samasugune nagu teie. Kuni päevani, mil mu elu varastati. Kaheksateist aastat olin vang. Olin ärakasutamise ja kuritarvitamise objekt. Kaheksateist aastat ei lubatud mul oma nime öelda. Ma sain emaks, kuid mind sunniti olema õde….
Tänast päeva varjutab ähvardav katastroof – arenenud tsivilisatsiooni täielik kokkuvarisemine. Teadlane John Casti ja tema mõttekaaslased pelgavad, et meie keerukas, tehnikast sõltuv ühiskond on kaardimajakese sarnane: ülearu keeruline ja üha haavatavam. X-sündmused on äärmuslikud stsenaariumid, mille käivitudes seiskuvad kommunikatsioonivood, transport, elektrivarustus, pangandus, toidu- ja veevarustus ning arstiabi. Me sööstame hetkega tagasi minevikku … Ilmumisaasta:…
Kasutame küpsiseid, et tagada e-poe korrektne toimimine, analüüsida kasutust ja parandada kasutuskogemust. Vajalikud küpsised töötavad alati. Analüütilisi küpsiseid kasutame ainult sinu nõusolekul.