Kuvatakse kõik 24 tulemust
„Algul me ei mõistnud, mis on sõda. Seda pole võimalik mõista enne, kui ise näed ja kuuled.” Ajal, kui Ukrainat seni vaid ähvardanud sõjast sai laastav tegelikkus, hakkas Andrei Kurkov pidama sissetungi šokeerivate tagajärgede kroonikat. Osalt poliitilises ja ajaloolises kommentaaris, osalt isiklikus päevikus lahkab ta Venemaa ja Ukraina läbi ajaloo keerukaid suhteid ning kirjeldab, kuidas…
Kullal ja hõbedal on inimkonna ajaloos olnud erakordselt suur roll. Neil on palju väärtuslikke omadusi: nad on säravad, vastupidavad ja kergesti töödeldavad, nad on haruldased ja seetõttu kallid ja ihaldusväärsed. Ent praktilise väärtuse kõrval on alati olnud oluline ka kuld- ja hõbeesemete sümboolne tähendus. Raamatus ei ole esemeid mitte üksnes kirjeldatud, vaid jutustatakse ka lugusid…
Vandenõude ajalugu on pikk – see ulatub Vana-Egiptusest tänapäeva Pakistanini. Käesolev raamat justkui kataloogibki mitmesuguseid salasepitsusi, mida ühendab üks asjaolu – nimelt on nende kõikide puhul võimatu öelda, mis siiski täpselt juhtus või kes olid vandenõusse kaasatud. „Lahendamata vandenõudesse” on koondatud ajaloo kõige hämmastavamad vandenõud, kinni mätsitud lood ja libaoperatsioonid ning raamatus püütakse vastata näiteks…
“Jaan Sudaku ja Sten-Erik Tammemäe koostatud raamat viib lugeja paljude inimeste mälestuste kaudu rännakule läbi sinimustvalge lipu loo, alates selle kasutusele võtmisest ja riigilipuks valimisest, läbi sõdade ja okupatsiooni kuni tänapäevani välja. Autorid ütlevad: „Sinimustvalge lipp teeb koos eesti rahvaga kaasa käänulise ja kareda tee. Ta saadab meid kord varjatumal, siis taas selgemal kujul alates…
Sõdurid vastupanus – need olid kõik need, keda Wehrmacht algul omada ei tahtnud, keda natsionaalsotsialistid ei pidanud “väeteenistuse vääriliseks”. Paljud neist olid põrandaalused võitlejad, kes olid režiimivastasuse tõttu vangis või koonduslaagrites. 1942. aastal aga, kui Saksamaa vallandatud sõda oli võtnud maailmasõja mõõtmed, langenuid oli sadu tuhandeid ja Saksa armeed hakkas aina enam pitsitama sõdurite põud,…
Sõdurid vastupanus – need olid kõik need, keda Wehrmacht algul omada ei tahtnud, keda natsionaalsotsialistid ei pidanud “väeteenistuse vääriliseks”. Paljud neist olid põrandaalused võitlejad, kes olid režiimivastasuse tõttu vangis või koonduslaagrites. 1942. aastal aga, kui Saksamaa vallandatud sõda oli võtnud maailmasõja mõõtmed, langenuid oli sadu tuhandeid ja Saksa armeed hakkas aina enam pitsitama sõdurite põud,…
1918. aasta kevadel ja suvel, kui Esimese maailmasõja lõpptulemus polnud veel selge, algatasid Venemaal tegutsevad Briti, Prantsuse ja Ameerika agendid uskumatult hulljulge vandenõu, mille eesmärk polnud ei vähem ega rohkem kui bolševike võim Venemaal kukutada. Vandenõu eestvedajaks oli 30-aastane šotlane Robert Hamilton Bruce Lockhart, kelle esialgne ülesanne Venemaal oli õhutada sealset uut valitsust alustama uuesti…
“Mõtle ise, et kui sul on luust tubli tükk puudu ja organism ise kasvatab sinna midagi asemele – ega ei arvaks küll, et see võimalik on. Aga Laine tegi seda. Jumala ime.“ Nii räägib üks Võrumaa imeravijalt Kaika Lainelt abi saanud mees raamatus “Kaika Laine inimesed”. Kui arstid aidata ei saanud, siis Laine oli viimane…
„Eesti disaini ja reklaami 100 aastat“ visandab pildi eesti disainist ning sellega tihedasti läbipõimunud reklaamist alates Eesti iseseisvumisest tänapäevani. Tutvustamist leiavad oma ala suurimad õnnestumised ja olulisemad tegijad, diskussioonid ja probleemid. Käsitletakse nii glamuurseid art déco reklaame kui Nõukogude aja kurioosseid propagandaplakateid. Lisaks ei puudu kriipivalt terav sotsiaalreklaam ega ka jalustrabavad poliitkampaaniad. Luubi all on…
Eesti maastikku ilmestavad paljud kaunid paigad, kus paljandub liiva- või paekivi, millesse loodus on rajanud salapärased koopad. Neis põrgute või põrguhaudadena tuntud koobastes, mis näivad olevat kui sissepääsud allilma ehk põrgusse, elavad rahvapärimuse kohaselt vanapaganad. Muljet avaldavad põrgukoopad-grotid on olnud ka suurejooneliste mõisaparkide ehteks, paljud koopad on pakkunud inimestele pelgupaika segastel sõjaaegadel, samuti on neid…
Venemaa ajalugu Kiievi-Vene riigi moodustamisest kuni viimase tsaari Nikolai II tapmiseni enamlaste poolt. Raamatu ülesehitus on mitte isiku-, vaid probleemikeskne, mis annab ajaloost selgema pildi. Tähelepanu on pööratud ka tsaaride ja nende lähikondlaste suhetele Eestiga. Rohked illustratsioonid on suures osas pärit Eesti muuseumide hoidlatest. Põhjalikud registrid ja lisatabelid hõlbustavad raamatus oleva rikkaliku andmestiku kasutamist. Raamat…
Johan Laidoner on Eesti ajaloo suurkuju, kes jättis meie ajalukku jälje mitte üksnes sõjamehena, vaid ka rahuaegse poliitikuna nii kodumaal kui väljaspool seda. Autorid: Kaupo Deemant, Priit Herodes, Irene Lään, Tanel Lään, Jaak Pihlak, Peep Pillak, Marika Reintam, Hannes Walter, Mati Õun Kirjastus: Tammiskilp Ilmumisaasta: 1999
Selles raamatus on käsitletud 170 esimese iseseisvuse perioodil püstitatud Vabadussõjas langenute ja terroriohvrite ning Vabadusristi kavaleride mälestusmärki. Siia on lisatud ka hauatähised, mis on pühendatud vähemalt kahele langenule nende ühishaual. Koostaja Mati Strauss Ilmumisaasta: 2002
Suure Rannavärava suurtükitorn, mida tunneme Paksu Margareetana, on Tallinna vanalinna üks imposantsemaid rajatisi. Eesti Meremuuseum tunneb vaid sügavat uhkust, et aastakümneid tagasi nende teed ristusid. Just nende müüride vahel leidis muuseum oma algse sisu ja hoo. Torni tee 16. sajandi esimesest veerandist tänasesse päeva on olnud pikk ja täis pöördeid, millest nii mõnigi võinuks saatuslikuks…
Pärast seda, kui relvad olid vaikinud, ärkasid mitmed veteranid üha öiste painajate peale. Mida olid nad pidanud läbi elama? Kuidas oli võimalik säilitada vaimne tervis inimliku taluvuse piirini jõudnud olukorras? Mis juhtus, kui see piir ületati? Soome sõdade vahelduvaid perioode tuntakse juba peaaegu läbi ja lõhki, kuid sõjakogemuste ajaloo uurimine on ikka pooleli. „Murdunud meeled”…
Holokaust sai alguse varjatud, kuid ligipääsetavas kohas – Hitleri peas – ning lähtus kinnismõttest, et juutide hävitamine taastab maailma loomuliku tasakaalu ning lubab Saksamaal saada enda valdusesse ressursid, mida sel on hädasti tarvis. Sellist maailmavaadet sai ellu viia üksnes teiste riikide ja nendes elavata juutide hävitamise teel. Oma raamatus „Must muld. Holokaust kui ajalugu ja…
Igal riigil on oma ajalooliselt välja kujunenud tseremooniad ja neil esitatav muusika on sajandeid olnud sõjaväeorkestrite pärusmaa. Riigi ja rahva traditsioonide kujunemiseks kulub aastakümneid, isegi aastasadu. 1918. a. sündinud Eesti riigile andis ajalugu oma traditsioonide kujundamiseks vaid napid paarkümmend aastat. Eesti esimese iseseisvusperioodi riigimuusika ja sõjaväeorkestrid on kaks teemat, millest okupatsiooni tingimustes pool sajandit avalikult…
Priit Vesilind sündis 1943. a Pirital ning aasta pärast põgenes Vesilindude perekond nii nagu tuhanded teisedki eestlased kodumaalt. 30-aastaselt alustas Priit Vesilind ajakirjanikukarjääri üleilmselt tuntud ajakirja National Geographic juures. Rännanud maailma eri paigus, näinud mitmekümnete rahvaste elu, intervjueerinud presidente ja kuningaid, jõudis ta esimest korda tagasi Eestisse 1979. a ning sai siinsest elust tõelise šoki….
Sümboltähendusega kujutisi hakati kasutama juba ürgajal ja inimene eristub tänini teistest liikidest oma abstraktse mõtlemis- ja seostamisvõime poolest, samuti omaduse poolest tajuda sümbolitega seoses ülevaid emotsioone, kaitstuse või pühadustunnet. Selles raamatus on põhirõhk eesti pärimuslikel märkidel ja sümbolitel, kuid vajaduse korral on nende tõlgendused asetatud laiemasse kultuurilisse konteksti, sest vaid harva eksisteerivad ühe kultuuri sümbolid…
Kahekümnenda sajandi teisel poolel näis külm sõda paratamatusena ja selle lõppu ei osanud ette näha ükski lääne ega Nõukogude poliitik. Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu vastasseis kõikvõimalikel elualadel tundus vääramatu. Ka pärast 1985. aasta märtsi, kui NSV Liidu uueks juhiks sai Mihhail Gorbatšov, ei tundunud tuumasõja oht esialgu sugugi vähenevat. Kõigest neli aastat hiljem oli…
Konstantin Päts (1874–1956) unistas Soome ja Eesti liidust kogu aeg, ka suurte sõdade ajal. Päts saabus Soome suurvürstkonda poliitilise pagulasena 1906. aasta sügisel. Rohkem kui kahe aasta jooksul, mil ta seal elas, sai Soomest tema jaoks ideaalmaa, eeskuju Eestile. Eesti Vabadussõja ajal aastatel 1918–1920 arendas Päts oma kauaaegset meelisideed unioonist või kaksikriigist koos Soomega. See…
„Rändajad Soome sillal“ räägib inimestest, kes liikusid üle Soome lahe ehk Soome sillal, ja nende kogemustest 19. sajandi Soomes ja Eestis. Liikusid nii soome ja eesti rahvusliku liikumise tegelased kui ka hõimutöö aktivistid, kuid liikusid ka soomerootslased, venelased ja baltisaksa aadlikud, kelle huvi elu vastu Soome lahe teisel kaldal hoidsid üleval muud asjad kui keelesugulus…
Filmikriitik Tristan Priimägi on valinud nende kaante vahele 101 Eesti filmi, mis annavad meie rohkem kui saja-aastasest filmiloost värvika läbilõike. Raamat aitab lugejal tõlgendada neid filme ajalises kontekstis, toob võrdlusi üleilmsete tähtteoste ja suundumustega, tunnustab arengut, uudseid mõtteid ja filmitehnilisi võtteid, puistab fakte ja põnevaid kaadritaguseid lugusid, selgitab seosid ja viskab vihjeid, intrigeerib edasi mõtlema…
Nii nagu raamatu „Väike mamma“ koostaja Roland Tõnisson oma eessõnas ütleb – võib olla üsna kindel, et juhuseid siin ilmas pole. Kui tema käsi Kuressaare Nikolai kirikutorni kapis vihikupakile sattus, oli aeg küps, et neis peituvatele kirjadele taas päevavalgust heita. Neid saksakeelseid ridu ja üle 70 aasta taguseid daatumeid nähes oli Tõnissonile koheselt selge, et…
Kasutame küpsiseid, et tagada e-poe korrektne toimimine, analüüsida kasutust ja parandada kasutuskogemust. Vajalikud küpsised töötavad alati. Analüütilisi küpsiseid kasutame ainult sinu nõusolekul.