Fantaasia või ulme – mis neil tegelikult vahet on ja kumba lugeda?
Fantaasia ja ulme pannakse sageli ühe suure „žanrikirjanduse“ sildi alla, kuid tegelikult on need üsna erinevad maailmad.
Mõlemas võib olla täiesti uusi universumeid, ebatavalisi tegelasi ja sündmusi, mida päriselus ei kohta. Vahe tuleb sellest, millele need maailmad toetuvad.
Fantaasia loob maailma, kus võimatu võib olla loomulik
Fantaasiakirjanduses võivad eksisteerida maagia, müütilised olendid, iidsed ennustused ja maailmad, mille reeglid erinevad meie omast.
Tüüpilised teemad on näiteks:
- maagia;
- kuningriigid ja dünastiad;
- mõõgad ja vanad relvad;
- draakonid ja muud müütilised olendid;
- pikad teekonnad;
- võitlus hea ja kurja vahel.
Hea fantaasia ei pea siiski olema ainult lahingud ja maagia. Paljud tugevamad lood keskenduvad tegelastele, poliitikale, perekondadele, võimule ja moraalsetele valikutele.
Ulme küsib sageli: mis siis, kui?
Ulmekirjandus lähtub tihti mõnest ideest, mis on seotud teaduse, tehnoloogia või tulevikuga.
Näiteks:
- kosmosereisid;
- tehisintellekt;
- teised planeedid;
- tulevikuühiskonnad;
- geneetika;
- robotid;
- alternatiivsed tehnoloogilised arengud.
Ulme ei pea olema teaduslikult täiesti realistlik, kuid tavaliselt püütakse luua maailm, kus sündmustel on mingi tehnoloogiline või teaduslik seletus.
Peamine erinevus: maagia või tehnoloogia?
Kõige lihtsamalt öeldes:
fantaasia küsib, mis oleks siis, kui maailmas eksisteeriks maagia;
ulme küsib, mis oleks siis, kui teadus ja tehnoloogia viiksid meid kuhugi, kuhu me pole veel jõudnud.
Piir ei ole siiski alati väga selge. Mõnes loos võib olla korraga nii tehnoloogiat kui ka elemente, mis tunduvad peaaegu maagilised.
Kas fantaasia peab alati toimuma keskaegses maailmas?
Ei.
Kuigi paljud tuntud fantaasiamaailmad meenutavad keskaega, võib fantaasia toimuda ka tänapäeval, tulevikus või täiesti omaette maailmas.
On olemas näiteks:
- urban fantasy ehk linnakeskkonnas toimuv fantaasia;
- dark fantasy ehk tumedama tooniga fantaasia;
- epic fantasy ehk suure maailma ja pika looga fantaasia;
- ajaloolistest ajastutest inspireeritud fantaasia.
Seetõttu võib kaks fantaasiaraamatut olla omavahel väga erinevad.
Ka ulmel on palju eri suundi
Ulme võib olla väga tehniline, aga võib keskenduda ka ühiskonnale ja inimestele.
Näiteks:
- kosmoseooper;
- düstoopia;
- küberpunk;
- militaarulme;
- postapokalüptiline ulme;
- ajarännakud.
Mõni ulmeromaan räägib rohkem inimestest ja ühiskonnast kui kosmoselaevadest.
Kumba valida?
Kui sulle meeldivad müüdid, suured seiklused, maagia ja väljamõeldud maailmad, tasub alustada fantaasiast.
Kui sind huvitavad tulevik, tehnoloogia, kosmos ja küsimus, kuhu inimkond võiks areneda, võib ulme rohkem sobida.
Paljud lugejad naudivad muidugi mõlemat.
Sarjad võivad pakkuda eriti sügavat lugemiselamust
Fantaasia ja ulme sobivad hästi pikkadeks raamatusarjadeks.
Üks põhjus on lihtne: kui autor on loonud terve uue maailma, saab seda arendada mitme raamatu jooksul. Tegelaste areng, maailma ajalugu ja erinevad konfliktid võivad saada palju rohkem ruumi kui ühes üksikus romaanis.
Seetõttu on just fantaasia- ja ulmekirjanduses palju lugejaid, kes otsivad terveid sarju või järgmisi osi.
Kokkuvõte
Fantaasia ja ulme erinevad eelkõige selle poolest, millele nende maailm toetub. Fantaasia kasutab sageli maagiat ja mütoloogiat, ulme aga teadust, tehnoloogiat ja tulevikuvõimalusi.
Mõlemad annavad võimaluse astuda korraks välja igapäevasest maailmast ja avastada midagi täiesti uut.
Vaata ka REDO Ulme- ja fantaasiaraamatud – REDO valikut ning leia järgmine maailm, kuhu sukelduda.